3. märtsil toimus Hiiumaal maakondlik Kooliteatrite päev, kus oli kohal ka žürii, et välja valida lavastused, mis võiksid Hiiumaas esindada vabariiklikul Kooliteatrite festivalil.
Mõni aeg enne maakondlikku päeva tuli Kärdla Kultuurikeskuse näiteringi juhendaja Kristja Arunurm välja ideega, et võiks etenduses lõimida sõnalise ja tantsulise osa. Oma visioon oli Kristjanil olemas ja lugedes läbi väikese käsikirja, siis hakkaski mõte jooksma. Kuna tegu oli Koolitantsu aegse ajaga, siis polnu füüsiliselt aega enam ekstra uusi tantse tegema hakata, küll aga liikusid mõtted kohe teemakohaste olemasolevate juurde. Ettepanekud sai esitataud näiteringi juhendajale, mis ka temale meeldima hakkasid. Nüüd tuli veel ainult kaks asja kokku panna.
Nii sündiski Tt-stantsustuudio ja Kärdla Kultuurikeskuse näiteringi koostöös etendus "Viator ja drüaad ehk armastus ekvaatoril". Tt-stuudiost olid kaasategevad I ja II rühm.
Prooviperiood oli lühike, kuna ühist aega oli keeruline leida. Kahe prooviga panime asjad paika ja nii see lavale läkski. Toreda uudisena tuli teade žüriilt, et meid on edasi oodatud Vabariiklikule Kooliteatrite Festivalile Tallinnasse Nukuteatrisse 13. aprillil. Tantsustuudiol oli vahepealne aeg tegemisi täis, üks sõit siia, teine sinna ja nii ei jäänudki taas kord rohke koostegemiseks aega kui kaks proovi, aga...
13. aprillil istusime bussi ja sõitsime Tallinna, kogu see kamp. Festival algas kell 16:30 Nukuteatri mustas saalis ja meie olime kohe esimesed, kes lavale astuma pidid. Etendusi hindas neljaliikmeline žürii koosseisus: Andrus Vaarik, Katariina Unt, Nero Urke ja Toomas Lõhmuste.
Etendus sujus ilusti ilma suuremate apsudeta. Hiljem tagasisides toodi välja terviklik kompositsioon, hea lavapilt ning liikumise ja teksti kokkusobivus. Eriarvamusi tekitas teksti sobivust nii noortele, et kas noored mõistavad selle sügavust. Oleks tahetud näha natuke rohkem näitlejate omavahelist suhestatust.
Meie ise, õpetajad Tiina ja Kristjan jäime aga tuemusega rahule. Võisime oma õpilaste üle siiralt uhkust tunda. Eks prooviaega jäi natuke väheks ja alati saab paremini, aga lõppkokkuvõttes tuli välja üks tore etendus, millest kõik said juurde hulga kasulikke kogemusi ja toredaid elamusi.
