Koolitants on noorte tantsijate seas üks oodatumaid sündmusi, mis koosneb kolmeast erinevast voorust: maakondlik, piirkondlik ja finaal. Esimene nendest leidis Tt-stuudio jaoks aset 8. veebruaril Kärdlas, kus oldi väljas 13 tantsuga. Kui piirkonlikku vooru pääsejad teatavaks tehti, oli rõõm suur, sest pääsu Pärnusse oli endale välja tantsinud lausa 7 tantsu. Rõõm oli suur, mida aga hakkas varjutama mure selle pärast, kuidas me mandrile pääseme ja kas siis jälle koju saame. Madal veetase oli tinginud ekstreemsed liiklusolud Väinameres, kuid jätta piirkondlikku vooru minematta, ei tulnud mõttessegi.
Kõiki asjaolusid trotsides alustasime 5 rühmaga (kokku 67 tantsijat) oma reisi 19. märtsi öösel juba kell 4:00, et 5:00 väljuva praamiga mandrile sõita. Pärnusse jõudsime lausa nii vara, et Koolitantsu meeskond polnud jõudnud end veel sissegi seada.
Päev oli tihe. Hommikusel kontserdil esinesid Tt-stuudio I, II, III ja V rühm, kes kõigepealt proovi ära tegid, et siis juba žürii ette astuda. Oma esitusega võisid rahule jääda kõik peale I rühma, kellel nendest mitte olenevatel põhjustel tantsu algus täitsa käest ära läks. Kuna lavamonitorid ei töötanud korralikult, siis ei kuulnud tüdrukud muusikat ja nii kõik viltu vedaski. Suur kiitus neile, kuna nad suutsid ennast väga kiiresti koguda ja edasi üks väga tugev esitus teha.
Samal ajal kui neli rühma võistlustules olid, veetis Tt-stuudio IV rühm toredalt aega Pärnu linnas. Üks tore külaskäik viis Maarja Magdaleena Gilti, kus tüdrukud siidimaali tegema õppisid ja ehteid meisterdada said.
Päeva teisel kontserdil tuli üles astuda Tt-stuudio I, II ja IV rühmal. Enne proov ja siis kontsert. Samal ajal käis stuudio III rühm veekeskuses lõõgastamas ja V rühm, meie kõige väiksemad Maarja Magdaleena Gildis nukke meisterdamas.
Kogu selle päeva olime ennast väga täpselt kursis hoidnud praamiliiklusega ja tundus, et saame õhtul koju. Nii startisime Pärnust kohe, kui viimane rühm lavalt tuli, et jõuda viimase praami peale. Kui siiani olid lapsed väga vapralt vastu pidanud, arvestades sellega, et äratus oli olnud juba öösel kella 3 paiku, siis nüüd vajus suurem osa bussist sügavasse unne.
Sadamasse jõudes tabas meid ebameeldiv üllatus, mida me nüüdseks enam ei oodanud, kuid milleks olime ennast igaks juhuks viimasel minutil ette valmistanud, andes käsu kaasa võtta madratsid ja magamiskotid. Laevaliiklus oli katkenud. Parvlaev Harilaid tuli küll Hiiumaalt mandri poole, aga seda väga vaevaliselt ja kapten oli otsustanud rohkem enam mitte välja minna.
Siinkohal suur tänu parvlaev Regula vastutulelikule ja lahkele perele, kes meid ööseks oma pardale lubas ning sooja tuba ja suppi pakkus. Mõned tunnid magamist ja siis juba äratus, kuna meie rõõmuks olid praamid uuesti liikuma hakanud ja seega oli meil võimalus eelisjärjekorras esimese praamiga koju saada.
Kokkuvõttes võib öelda, et see oli üks väga elamusterohke reis, millesarnast varem pole olnud. Tüdrukud olid väga tublid ja pidasid kogu selle pika takistusteraja väga vapralt vastu ilma vingumiste ja pretensioonideta. Üks sai selgeks, selliste lastega võib lahingusse minna küll. Hakkama saame igas olukorras.
Pilte vaata siit! Pildistanud Egon Tintse
