Tt-stuudio VIII rühm Leedus
(Tiina Kaev)
22. märtsil toimus Leedu kuurortlinnas Birštonases tantsufestival “Birštonas fest”. Kuna tüdrukud juba hooaja alguses küsisid, et kas me sellel aastal ka kuskile reisile läheme. Eelmisel kevadel käisime Jurmalas ja see jättis tüdrukutele uue ootuse südamesse. Nii siis arutasime vanematega läbi, kas saame sel aastal minna ja kui nõusolek käes, siis sai hakatud festivali otsima. Kui jaanuaris meile sobilik festival välja reklaamiti, oli tüdrukute rõõm suur ja algas pikk ootamine. Kutsusime sel korral endaga kaasa Käina Huvikooli tantsurühma „Suterdised” koos õpetaja Helgi Taelmaga, et saaks reisikulusid jagada ja seltsis on ka segasem.
Nii alustasime sõitu kahe tantsurühmaga 20. märtsi varahommikul 6:30 praamiga. Et ainult terve päeva bussis istuma ei peaks, siis tegime tunniajase vahepeatuse kõigepealt Bauskas lõunat süües ja siis kahetunnise kultuuripeatuse imekaunis Rundale lossis, kus igaüks just oma tempoga uudistada sai, kas siis uhkeid siseruume imetleda või avaras aias jalutada.
Õhtuks jõudsime Kaunase hotelli, kuhu end kolmeks ööks sisse seadsime. Hotelli vastas olevast pizzakohast tellisime õhtusöögi ja õpetajad mängisid wolt-kullereid ja tassisid söögid-joogis kohale.
Teine päev oli lisaväärtuset päev ehk siis ekskurseerimise päev. Ilm oli päikseline ja õues oli mõnus algava kevade tunne. Alustasime päeva loomaaias, mis on hiljuti läbi teinud suure uuenduskuuri ning on väga atraktiivne ja kaasaegne loomaaed.
Pärast kerget lõunaeinet viis buss meid kesklinna funikulööri jaama, millega tõusime Aleksotase vaateplatvormile, kust avanes kaunis vaade Nerise jõele ja Kaunase vanalinnale. Tagasi hotelli liikusime jala läbi linna. Tutvusime peamiste vaatamisväärsustega, põikasime sisse imekaunisse Püha Peetri ja Püha Pauli kirikusse, jalutasime üle üleskaevatud raekojaplatsi, millel kesksel kohal ilutses valgeks luigeks hüütav graatsiline raekoda. Kaunase lossi kahjus sisse uudistama ei saanud, sest meid oli nii palju, aga väljast nägime siiski ära. Lisaks maiustasime jäätisega ja põikasime sisse poodidesse Ida-Euroopa pikimal jalakäijate tänaval, Vabaduse alleel, mis on 1621 m pikk ja lõppeb suursuguse valge kirikuks ehitatud muuseumiga. Selleks ajaks, kui jõudsime Vabduse allee lõppu, oli kätte jõudnud õhtupoolik ja kõhud tühjad ning jalad ka väsinud. Väljavalitud söögikoht ei soovinud nii suurt gruppi toitlustada, mis sellest, et ühtegi külastajat ei istunud laudae taga, siis võtsime suuna lähedal asuva Americano Pizzasse, kus kõhud head-paremat täis sõime. Oligi kätte jõudnud täitsa õhtu ja aeg hotelli minna, kuhu oli veel astuda mõnisada meetrit. Tagasi hotellis, olime maha käinud pea 7 kilomeetrit.
Reisi kolmas päev oli festivalipäev, kui pidime ennast ehte lööma ja lavale astuma. Selleks sõitsime Kaunases lõunapool asuvasse kuurortlinna Birštonasesse. Meie kontsert algas kell 13:00, seega oli meil aega teha kõrvalepõige Birštonase vaatetorni, kust sai imetleda ümbritsevat kuppelmaastikku lookleva jõega.
Festivalil „Birštonas Fest” oli kaks kontserti. Esimene algas kell 10:00 ja teine kell 13:00. Kuna esimene kontsert veel käis ja garderoobid hõivatud, siis seadsime fuajees sisse juuksurisalongi. Jõudsime ilusti kõik patsid pähe punuda, kui garderoob vabanes ja saime ümber kolida, et siis korra lava üle vaadata ja kostüüm selga tõmmata. Kontserdil oli 35 esinejat. Meie tantsud olid järjekorras numbrid 11 ja 22, Käina tüdrukud 16 ja 26. Kahjuks meie Käina tüdrukute esimest etteastet ei näinud, sest vahetasime kostüümi, aga nende kaasaelamist meile kuulsime küll ja teisele tantsule saime saalist kaasaplaksutada ka. Ülejäänud esinejad olid kõik Leedust, nii et meie muutsime festivali rahvusvaheliseks. Laval sai näha väga erivanuses tantsijaid mitmekesise žanrivalikuga. Palju oli uhkeid värvikirevaid kostüüme ja huvitavaid koreograafiaid. Suureks miinuseks aga kontserdikultuuri puudumine. Väga häiriv oli edasi-tagasi saalimine istmete vahel, oma kohal püstitõusvad emmed-issid, kes oma võsukesi filmida tahtsid, valjuhäälsed vestlevad sõbrannad (täiskasvanud), telefoniga rääkivad saalisviibijad.
Festivali lõpetamisel hüüti lavale kõik õpetajad ja meie rõõmus ulatati veel diplom II koha eest tantsule „Kõik tantsule” ja I koha diplom „Pimeduse varjudele”. Tantsijad said kaela meenemedalid ja rühm meenekarika. Käina tüdrukud said oma esituste eest kaks II koha diplomit, nii et rõõmustamiseks oli põhjust kõigil. Kui meie tüdrukud on suurtel lavadel enne tantsinud, siis Käina tüdrukutele oli see päris esimene kord sellisel suurel laval tantsida ja ka selletaoline reis võeti ette esmakordselt. Ülevas meeleolus sõitsime tagasi Kaunase poole. Elevuseks oli veelgi põhjust, sest ees ootas õhtupoolik poodlemisega suures ostuskeskuses MEGA. Nii kui bussiuksed avanesid, olid tüdrukud kadunud. Kogunesime alles kolme tunni pärast, et siis koos sööma minna. Kõik said südamerahus šopata nii palju kui kulus.
Viimane päev möödus peamiselt bussis väiksemaid ja pikemaid vahepeatusi tehes, sest õhtuks oli vaja koju jõuda. Sõit kulges sujuvalt, nii et jõudsime suisa varasemale praamile, mis oli ainult rõõm, sest hommikul algas ju taas uus koolinädal.
Selleks korraks taas üks vahva peatükk mälestusteraamatusse kirjutatud.
Aitäh Teile head reisiseltsilised; Käina tüdrukud ja õpetaja Helgi. Olen rõõmus, et meie kutse vastu võtsite ja meiega seiklema tulite. Kui minu tüdrukud juba tunnevad mind ja oskavad ettekujutada, mida ühelt reisilt oodata on, siis Teie jaoks oli kõik uus. Lisaks sellele, et see oli teie esimene pikk sõit ja nii suur lava, siis reisi korraldaja oli ka veel hoopis keegi teine, mitte teie enda õpetaja. Mul on hea meel, et te mind omaks võtsite ja minu sabas vapralt kõik ettevõtmised kaasa tegite, mis sellest, et vahel väsinud olite. Olite väga tublid ja soovin, et Teile jäävad reisist vaid head mälestused! Hea meelega kutsume Teid taas kaasa, kui ainult soovite tulla ja ühise sobiva sihtmärgi leiame!
Aitäh armsad tüdrukud, Te olete nii vahvad reisisellid. Mitte kordagi ei kuulnud ma nurisemist, veel vähem vingumist, et miski ei sobi. Olete täpsed ja kohusetundlikud. Vapralt astusite maha pika linnaekskursiooni ja tegite kaasa kõik ettevõtmised, mis ma välja pakkusin, sõite alati kõhud ilusti täis ja olite rõõmsameelsed ning sõbralikud. Laval särasite, tegite ilusad ja särtsakad etteasted ja saite ka väärilise tasu.
Mulle nii meeldib vaadata, kuidas Te uusi asju avastate. Aitäh, et lubate mul olla selle tunnistajaks ja tahate koos minuga seigelda. Kui aga emmed-issid lubavad, siis hea meelega võtan Teiega koos ette uusi seiklusi!
Aitäh head lapsevanemad, et Te selle võimalikuks tegite. Olen tänulik, et usaldate oma kullatükid minu hoolde. Teil on nii tublid ja asjalikud tütred. Nendega on tore seigelda, nad on uudishimulikud ja oskavad elamusi koguda.
Aitäh Hiiumaa Kultuurkapitali Ekspertgrupp, et toetasite reisi toimumist!
Aitäh Tiit Reisid, et muutsite meie reisi mugavaks ja turvaliseks!
Pilte saab vaadata siit!
Meie Blogi saab lugeda siit!
Reisimuljeid jagab Lisanna
Hiljuti avanes mul erakordne võimalus reisida Leetu abiõpetajana. See kogemus oli minu jaoks kui kingitus – see andis mulle hingamisruumi igapäevasest rutiinist ja pakkus uut vaatenurka. Tavaliselt, kui ma reisin tantsijana, on fookus alati ettevalmistusel – kas kostüüm on kaasas, kas kõik vajalik on olemas, milline on lava ja esinemise korraldus. Seekord, olles õpetaja rollis, sain näha hoopis laiemat pilti. Tantsu kõrval on terve hulk organiseerimistööd, mida tavaliselt ei märgata – toidu tellimine, toa kaartide jagamine, info leidmine, kaasamõtlemine, noorte kuulamine ja nendega suhtlemine. See kogemus andis mulle sügavama arusaama sellest, kui palju detaile tuleb õpetajal hallata ning kui oluline on toetada tantsijaid ka kõige pisemates küsimustes.
Lisaks sellele andis see kogemus mulle ka loomingulist inspiratsiooni. Nägin tantsuesitusi publiku seast, mitte lava taga oma korda oodates. See avas täiesti uue perspektiivi muusika, visuaalide ja lavalise terviku osas. Nägin, millised elemendid mõjuvad vaatajatele ja kuidas erinevad koreograafiad laval toimivad.
Samuti oli minu ülesanne reisil olles hoida sotsiaalmeediategevus aktiivsena. Iga minek ja tulek sai jäädvustatud, tegin pilte ja jagasin neid Instagramis. See aitas mul reisikogemust ka hiljem sügavamalt mõtestada – kui töötled fotosid ja kirjutad postitusi, jääb saadud teadmine ja emotsioon palju paremini meelde.
Reisi jooksul oli ka palju lõbusaid hetki, mis jäävad pikaks ajaks meelde. Näiteks Rundale lossis avastasime huvitavaid esemeid ja naersime nende nimede üle, mis andis võimaluse õppida uusi sõnu ja avardada silmaringi. Üks meeldejäävamaid sõnu oli “kašpoo” – lillepott.
Kokkuvõttes andis see reis mulle palju rohkem, kui oskasin oodata. See pakkus vabadust ja vaheldust, avardas silmaringi ning aitas mõista tantsuõpetaja rolli uues valguses. See kogemus inspireeris mind veelgi enam ja andis uusi ideid.
Reisimuljeid jagab VIII rühma tantsija Laura
Meie reis Leetu oli väga tore! Me saime vaadata uusi ja ägedaid kohti, ning lihtsalt veeta oma sõpradega aega. Saime käia ka Rundale lossis ning väga ilusas kirikus. Võistlused läksid ka väga hästi ja pärast seda šopata oli ka väga tore! Igatahes see reis jääb kauaks ajaks meelde ja see, et Adeele ei oska leedu keeles lugeda.