Kevadel lõpetab Tt-stuudio kolmas lend. Noorte tantsijate sõnul on Kärdla kultuurikeskuse saalist, kus treenitakse, saanud teine kodu ning trupikaaslastest pere.

 

Enamus kolmanda lennu noori jõudis tantsimiseni juba esimeses klassis. „Mäletan kui Tiina klassiuksest sisse astus ja tantsutrenni avaldused tõi,” meenutas Marion Demus kuidas tema Tiina Kaevu tantsustuudiosse jõudis.

Saara Kattel ja Marii Vispeli sõnul kohtusid nemad tantsuõpetajaga hoopis tänaval kus too neid trenni kutsus. „Mõtlesime, et miks mitte, loomulikult proovime,” ütles Kattel.

„Väiksena nägin Lastefestivalil Tt-stuudio tantsijaid esinemas ja mõtlesin, et tahan ka suurena midagi niisugust teha,” kirjeldas Emma Kaups esimest kokkupuudet tantsustuudioga.

Tänaseks tantsivad noored koos juba 12. aastat.

Eredaimalt meenuvad tantsijatele emotsioonid mis on pärast suuremaid esinemisi ja pikemate ettevalmistusperioodide lõppu.

„Kord peale Koolitantsu, kui olime esinemise lõpetanud ja sõitsime bussiga juba kodupoole, tuli kõne, et saime laureaadi tiitli – see emotsioon mis meelde jäi, oli võimas,” kirjeldas Dana Lukk oma eredaimat mälestust.

Tantsuõpetaja Tiina Kaevu sõnul polnud too esinemine just nende kõige õnnestunum. „Esiteks oli Saara haigestunud ja ei saanud tulla, teiseks oli meie proov enne esinemist üks ekstreemsemaid,” rääkis Kaev. Tema oli juba eelnevalt osade tantsijatega Tallinnas kui I rühm järgmisel päeval bussiga tuli. „Juhendasin telefonis nende proovi praamil, panime paika uued joonised ja saime korra koos läbi tantsida,” rääkis tantsuõpetaja ettevalmistustest.

Esinemist vaadates täheldas Kaev mõningaid märgatavaid vigu, mis teda kukalt kratsima panid. „Kui tüdrukud lavalt alla tulid ja minult küsisid, et kuidas läks, ütlesid nad juba minu ilmet nähes, et ära parem ütle.” Kodupoole sõites tuli aga telefonikõne kus teatati, et Tt-stuudioI rühm on saanud laureaadi tiitli. „Teades tüdrukute enesekriitika võimet, mis on vahel isegi suurem kui minul, siis tegelikult me ju tundsime, et see ei olnud esitus, millega laureaadi tiitel koju tuua,” märkis Kaev ja lisas, et ilmselt oli see võit seda magusam, sest tuli nii ootamatult.

Õpetanud viisakust ja distsipliini

„Oleme Tiinaga juba väiksest peale koos reisinud ja ta on meid algusest peale kasvatanud ning õpetanud kui oluline on viisakus,” rääkis Emma Kaups mida lisaks tantsimisele õppinud on. Tema sõnul rõhutab Kaev alati õpilastele, et kui kuskil ööbitakse, siis peavad hotellitoad pärast puhtad ja korras olema.

Marta Eller ütles, et on õppinud aastatega ka kohusetunnet, sest reisidel koos tantsugrupiga tuleb alati ise oma asjade eest hoolitseda.

„Paljudes trennides ei muutu midagi kui minemata jätad, meil on aga meeskond ja kui sina otsustad mitte trenni minna, siis vead sellega kogu meeskonda alt,” selgitas Emma Kaups, miks tantsutreeningud on õpetanud kohusetunnet. „Isegi kui väga ei jaksa, tuleb ikkagi kohale minna.”

„Ma arvan, et tantsutrenni distsipliin on väga palju juurde andnud ja võtame elus ka muid asju tõsisemalt ja suhtume vastutustundlikumalt,” rääkis Saara Kattel.

Kaupsi sõnul on Tiina Kaev treenerina hooliv ja siiras, samas karm ning kuri: „Täpselt niisugune nagu vaja, seepärast võtamegi kõik tantsimist tõsiselt.” Ta leiab, et tantsutreeningute juures on oluline ka füüsiline pool. „Kui võrrelda koolis kehalise tunnis tüdrukuid, kes käivad tantsimas nendega kes ei käi, siis näiteks rüht, kehahoiak ja tasakaal on meil paremad,” märkis Kaups.

Vahel on tulnud ette ka hetki, mil tüdrukud on tundnud, et nüüd aitab ja enam ei jaksa. Aga seda, mis edasi tantsima motiveerib on siiski rohkem.

„Oleme nii palju juba koos olnud, et on tekkinud ühine hingamine – sõpruskond ja Tiina on meile kõigile kallis,” rääkis Eller.

„Mina võtsin vahepealt tantsimisest aastase pausi ja tundsin kadetust kui teised tantsukast rääkisid, aga mina midagi aru ei saanud, sest polnud trennis käinud,” ütles Kattel. Kui tavaliselt kipub paus pikemaks venima ja aeg-ajalt ei tuldagi enam trenni tagasi, siis Kattel otsustas siiski edasi tantsida.

Lõpetavad etendusega

„Hakkasin eelmisel aastal mõtlema, kuidas kolmas lend võiks oma karjääri Tiina Tantsustuudios lõpetada ja esimene mõte oli teha etendus kus iga lõpetaja saaks endale rolli tantsida,” rääkis Kaev. Oma mõtted jättis treener vaka alla, et ära oodata tantsijate arvamused, minda nad ise tahavad. „Nendega vesteldes oli arutelu lõppunkt ikkagi see, et nemad soovivada lõpetamist etendusena.”

Seejärel hakkas Kaev läbi lugema eesti muinasjutte. „Minu jaoks on selle rühmaga just tihedalt seotud Eesti temaatika, sest nad armastavad väga eesti autoritantse” selgitas Kaev, miks otsustas lõpuetenduse lavastada just mõne eesti muinasjutu põhjal. „Kuna meil on ainult naiste vägi ja enamus muinasjutte on just meeskangelastega, siis otsisingi just niisuguse muinasjutu, kus kõik saaksid ikkagi olla naised ja tüdrukud.” Kaev jõudis Silvi Välja muinasjutuni „Jussikese seitse sõpra”. „Miks ei võiks Jussikese asemel olla juulike?” selgitas ta, kuidas etendus nimeks „Juulikese rännak Pühapäevamaale” sai.

Lõpetajad tulid treeneri mõttega kaasa. „Ükski etendus ei sünni ainult minu visioonist või soovist. Küsin alati tüdrukute arvamust, sest üksi ei saa ma kunagi seda teha,” ütles Kaev.

Läbivaks stiiliks etno

Esmakordselt sai Tt-stuudio etenduse läbivaks tantsustiiliks eesti etno. „Natuke muud on siduvate elementidena,” märkis tantsuõpetaja. Teiseks siduvaks lüliks on Hiiumaa rahvariided. „Seitse peategelast kannavad kõik erinevate Hiiumaa piirkondade rahvariideid.”

„Oleme varasemalt teinud üksikuid etno numbreid, aga see etendus on uuenduslik, sest noorematele rühmadele olid need esimesed katsetused eesti tantsu vallas,” rääkis Kaev ja lisas, et ainsana ongi eesti tantsu tema truppidest tantsinud praegused lõpetajad.

„Kuna mulle meeldiv väga eesti etnot luua ja sellega koos noortega töötada, siis olin natuke isegi ummikseisus, sest nüüd on vaja uut rühma kasvatama hakata, kes samuti etnot armastama hakkaks ja kellega seda rada edasi käia.” Kaev avaldas lootust, et onesimesele rühmale juba mantlipärijad leidnud ja etno teemalise etenduse lavastamine tuli just õigel ajal.

Enamuse etenduse tantsudest on loonud Tiina Kaev. Vaid kaks tantsu etenduses on teistelt autoritelt. „Eelmise tantsupeo repertuaarist on kavas tants „Heinalised”, sest sobib teemalt etendusse ja meeldib rühmale ning teisena on kavas ka Alfred Raadikud tants „Kassari” mille ümber seadsin,” ütle kaev.

Varasemalt juba tuttavaid tantse on etenduses juba neli, ülejäänud on Kaevu sõnul tehtud spetsiaalselt kolmanda rühma lõpuetenduseks.

Tt-stuudio kolmanda lennu lõpuetendust „Juulikese rännak Pühapäevamaale” saab näha Hiiu valla kultuuri- ja vabaajakeskuses 21. märtsil kell 19, 22.märts kell 10 ja 12.30 ning 23.märts kell 19.

 

KÄROLYN KONGI