Kas sa Kaevu Tiinat tead?
Ei tea. Pole kuulnud!
Temast rääkida võib nii mõndagi head,
aga peale selle on tal ka väikesed vead.
Kus ta iganes satub, on paratamatus,
et ta kõik seal rütmiliselt liikuma seab!
Nii tuntud laulusõnu veidi sättides algab lugu Hiiuma noorest tantsuõpetajast.
Tema nimi on Tiina Kaev. Ta on 30 aastane. Tal on masinate hingeelu tundev isa, koduperenaisest ema, vend, kellelt raske haigus on röövinud võime iseseisvalt liikuda ja kõnelda, tehnilise taibuga mees Jass, “r” tähte tagaajav 4,5 aastne poeg Jander-Eric ja toimekas pisipreili, 2,5 aastane Jandra-Lisett. Lapsena ei tahtnud ta baleriiniks saada, vaid hoopis lauljaks. Teda kutsus lava ja kõik sellega seonduv. Ta on isegi televisioonis laulmas käinud! 3 aastaselt läks tantsima tolleaegsesse KEK-i lasteansamblisse Punamütsike ja jäi sinna kuni 19 aastaseks saamiseni. Õpetajaks Hedi Maar. 1993 lõpetas Kärdla Muusikakooli akordioni erialal. 1994.a. sai temast ingel – Hiiu Ingel. Ilus, tark ja tubli Hiiu neiu. Sel ajal antud intevjuudest tuli välja, et edasiõppimise mõtted olid seotud õigusteaduskonnaga või sotsioloogiaga.Viimast soovi Tiina ise täna enam ei mäletagi. Pedasse tantsuerialale õppima sattus täiesti juhuslikult. Ei teadnud üldse, et selline võimalus olemas on (aga teadis , et on olemas Mait Agu). Seepärast oli esimene eelistus hoopis saksa filoloogia. Teist eelistust otsides leidis ukse, millel kultuuriteaduskonna info peal. Kuna selle teaduskonna katsed ja eksamid olid varem kui saksa filoloogia omad, siis nii läkski. Tallinna Pedagoogilise Ülikooli on lõpetanud lausa kaks korda. 2000.a. tantsujuhina ja 2001.a. tantsupedagoogina.Viimased neli aastat on olnud Hiiumaal, millest kolm tegutsenud tantsuõpetajana. Hobi ja töö meeldivalt ühes! 2007.a. oli Aasta Ema kandidaat. Unistab reisidest Kreekasse ja Jaapanisse…
Täna on tal ühes rütmis astuma panna 280+52 tantsujalakest ehk 140 last ja 26 täiskasvanut. Mitmed erinevad stiilid. Seljataga suurepärane aasta. Koolitantsu finaali pääsemine, Suur Kevadkontsert 188 tantsujalaga, Hiiumaa Lastefestivali liikumispäeva korraldamine ja läbiviimine, esimest korda õpetajana tantsupeol, koostööprojekt tantsuansambel Sõlekesega ja Uute Tantsude Konkursil osalemine… Igal nädalal tuleb anda 16 reaalset tantsutundi + tantsude tegemine + kostüümide otsimine + esinemised. Sellest viimasest matemaatilisest tehtest Tiinaga räägimegi.
Tantsutund. See on hetk, kus õpetaja on oma ettevalmistatud materjaliga õpilase ees…
Oled sa kuri õpetaja?
Ei ole. Aga nõudlik. Ma olen kannatlik kui lapsel läheb aega materjali omandamisega. Aga ma ei salli kui ta tunnis tähele ei pane või lausa tundi segab. Siis tuleb tal asja üle järele mõelda. On olnud ka üks juhus, kus laps ei saanud esinema mitte sellepärast, et tants selge polnud, vaid tunnis mitterahuldava käitumise pärast. Lapsevanemalt ootan, et kodutöö oleks tehtud. See tähendab, et laps on aru saanud, millise kohustuse ta endale võtab. Et selgeks on õpitud “tere” ja “head aega” ja kella tundmine. Ja loomulikult teistest lugupidamine.
Kas muusikakoolis õpitu tuleb kasuks tantsu õpetamisel?
Loomulikult. Noodilugemise- ja pillimänguoskus on olemas. See annab võimaluse vajalikud viisijupid klaveril ära mängida ja selgeks õppida. Head asjad on vanad asjad. Aga nendel ei ole alati fonosid. Siis tulebki ise viisi veeretada. Väikeste lastega materjali õppides kasutan laulmise varianti palju.
Kuidas tans kooli peaks jõudma?
Kindlasti on üks võimalus rütmikatund. Ma näen selle tunni olulisust oma lasteaia laste pealt. Ühed saavad üks kord nädalas rütmikat, teised kaks korda. Vahe on tuntav. Aga vanematele lastele…Ma ei oska kohe öelda. Võib-olla valikainena. Mul on üks meeldiv kogemus väikesest Lauka koolist, kus ma käisin mõned aastad tagasi jõulude eel seltkonna tantsu õpetamas. Seal oli rohkem poisse kui türukuid. Noored oli tahtmist täis. Mõni tants läks hästi peale, mõni ei tundunud neile huvitav. Peab leidma selle vaatenurga, kuidas neile läheneda. Kuid ega tantsuõppimine pole ainult sammu õppimine. See õpetab käitumist. On tähtis, et noored õpiksid üksteisest lugu pidama, olema viisakad.
Sinu praegused koosseisud on valdavalt tüdrukute rühmad. Sul olid algul poisid ka. Kuhu nemad kadusid?
Ma arvan, et sõprade mõju oli suur. Kuni esinemiseni käisid hoogsalt. Esinema tulid ka veel õhinal. Pärast seda kadusid. Ma olen kaks aastat välja kuulutanud uue vastuvõtu rühmadesse nii tüdrukutele kui poistele, kuid tulemuseks mõlemal aastal üks poiss. Ma arvan, et hästi suur on lapsevanema roll. Kahjuks on palju just meeste seas seda suhtumist, et tantsimine pole meeste asi. Ja seda sisendatakse ka lastesse . Aga tantsida saab ka mehelikult, galantselt. Seda tuleb lihtsalt õppida. Ja varakult alustada. Oktoobris oli meil saarel külas tantsuansambel Sõleke, kus tüdrukute kõrval tantsimas nii nooremad kui vanemad poisid. Pärast seda kuulsin, kui vaimus olid just poisid laval nähtust.
Kas tantsuõpetaja töö toob leiva lauale?
Praegu küll. Kui konkurents suureneb, siis ei. Aga tööd ma ei karda.
Tantsude tegemine. Tiinat ennast on ka üllatanud, kuidas ta on lahti läinud. Pedagoogilises Ülikoolis õppides tulid omaloomingulised numbrid väga raskelt. Aga viimase kahe ja poole aastaga on loonud ja selgeks õpetanud kokku 21 tantsu , mis on kõik ka praegu repertuaaris.
Lisaks väikesed tantsukesed lasteaialastele ja neid tuli 10…
Kuidas sa lood? Kas enne on olemas muusika ja siis liikumine või vastupidi?
Üks minu peamisi loomisviise on, et kui muusika on juba leitud ja kõrvus kõlisemas, siis liigutused tantsule mõtlen välja ilma muusikalise taustata. Lihtsalt omas peas kas jalutades või uinudes ja alles siis hakkan katsetama kas muusikasse ka sobib. Nii oli see ka Koolitantsu finaali pääsenud tantsuga Sunrise (hiinapärane lugu lehvikutega). Kuulsin muusikat ja kohe hakkasid silmade ees kujundid liikuma- sinna ring, sinna kaar, sinna viirg. Vaatasin fotosid Hiina kostüümidest ja tantsupoosidest. See aitas tantsus teemat säilitada. Nii et see on tulnud lihtsalt. Ja see on ka töö, millega ma ise kõige rohkem rahul olen. Ta on aastaaega minuga olnud. Kohe pärast eelmist koolitantsu tuli see tahtmine. Hakkasin lehvikuid otsima ja kui neid kuidagi ei leidnud, siis vahepeal oli ka hirm, et jääbki ära. Peale selle veel ehmatas veidi muusika pikkus- 4 minutit ja 45 sekundit… Aga lõppkokkuvõttes sündis see kõigest 1,5 tunniga praamis Rohuküla ja Heltermaa vahel.
Kuidas sinu pere sinu tantsude loomisse suhtub?
Lapsed saavad vahel kaasa tantsida. Hoian neid süles kui harjutan. Kevadel kui ilmad soojemad, siis proovin õues uusi liikumisi. Isa ikka ütleb, et naabrid vaatavad, et mul on opakas tüdruk, kes kogu aeg tantsib. Ja kui vend juhtub sel ajal kodus olema kui ma mõnda liikumist harjutan, siis talle meeldib väga vaadata, mida ma teen.
Kostüümide otsimine. Näen Tiinat kultuurimajas tihti riidepampudega. Sageli õnnest särades, et sai jälle midagi põnevat…
Kust sa kostüümid hangid?
Eks ikka “teise käigu” riiete poodidest. Ma olen seal alaline klient juba. Ja olen väga õnnelik, et selline võimalus üldse olemas on. Mõnikord saab sealt lausa mitmekümne kaupa kas seelikuid või veste või pluuse.Ja siis veel head kangaleiud või mõni lisand juba olemasoleva kostüümi juurde. Loomulikult kasutan ka õmbleja abi, kes aitab otsida nõudlikumat kangast, soovitud esinemisriided valmis õmbleb või kohendab.
Räägi mõnest toredast otsimisest-leidmisest!
Kõige meeldejäävam kostüümiotsing on jällegi seotud “Sunrisega”. Idee oli, aga lehvikuid mitte ja otsingud mööda Tallinna poode tulemusi ei andnud. Juba peaaegu pidin laskma Taist tuttaval meesterahval tuua, mille peale tema küsis, et kas see on selline asi, mis käib sedasi lahti ja tuult lehvitatakse. Siiski läksin enne Kärdlasse Kunstika poodi küsima, et äkki saab nende kaudu kuskilt tellida. Minu rõõmuks ütles perenaine, et nendel tagaruumis vedelevad ühed reklaamlehvikud, et kui sulle need sobivad, siis võid kõik endale saada. Muidu mõtlesime need prügimäele saata. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Minu rõõm oli suur ja otsimine tasus vaeva.
Nüüd kukkus mulle sülle juhuslikult suur valge krinoliin, mis on justkui rusikas silmaauku tulevase Koolitantsu tarvis. Ma polnud veel kostüümi otsimagi hakanud!.
Kas mõni tantsunumber sünnib ka kostüümi pärast?
Ja muidugi. Praegugi on järg ees.
Esinemised. Hooaeg 2006/2007tõi kaasa 42 esinemist. Tantsitud on nii lumel kui jääl, murul kui asfaldil, õues kui toas…
Mis on 2007.a. kõige eredamalt meeles?
Koolitantsu finaali pääsemine muidugi. See tähendas küll lisaproove ja kaks korda saarelt väljaskäimist (poolfinaal ja finaal),kuid oli seda väärt. Suurepärane kogemus ja suurepärane tulemus. Veel vahvam oli see, et sügisel sain oma numbrit Tallinna Ülikooli tudengitele õpetamas käia.
Aga X Noorte Tantsupidu? Olid oma suurte võimlejatega seal.
Olen näinud tantsupidu igaks küljest. 1987.a.oli minu esimene tantsupidu tantsijana. Olen osalenud peol nii rahvatantsijana, võimlejana kui maskotina ja sel aastal siis ka õpetajana. Ja rühmad on ka väga erinevad olnud – lasterühm, A-,B-,D-segarühm, valikrühm, võimlemisrühm.
Õpetajana tantsupeol olla oli väga huvitav kogemus ja hoopis teistsuguse pilguga sai pidu nähtud. Ka see õpetajate suhtlemine omavahel kas või maakonna siseselt ja väljakul teiste õpetajatega on sellise mõnusa auraga. Mul olid suured tüdrukud, kelle järgi polnud vaja valvata. Nii oli endal väheke vabadust ringi vaadata ja meluga kaasa minna. See on hea ja uhke tunne, kui omad lapsed on platsil ja kõrvalt näed, et oled oma tööd hästi teinud. Kuigi ei saa salata, ise oleks tahtnud ka platsil olla. Aga see tantsupeo vaim, olgu ma siis tantsija, õpetaja või maskott, on ikka üks ja see sama.
Kuidas need kavad olid? Seda pilvede kava oli mõne õpetaja arvates kole igav õppida?
Oligi. See number oli raske õppida. Oli selline aeglane ja ühe rühma esitus ei tulnud kõne allagi. Ikkagi massikava. Esimene positiivne sõnum oli see kui ülevaatajatelt kiita saime, et Hiiumaa kaks rühma olid vabariigis ühed vähesed, kes suutsid kava ilusasti muusikasse õppida. Aga see, mis sündis väljakule – no see oli võrratu! Tagasiside peo kohta on olnud ainult positiivne ja erilise kiituse osaliseks said just võimlejad.
Kas rahvatants praegu sind ei köida?
Köidab! Tahaks väga tantsida, kuid pean endale aru andma, kuidas minu ajaressurss on. Kõik võimalused tantsu vaadata kasutan ära..
Pead sa oluliseks, et meie noor teaks midagi oma rahvatantsust?
Loomulikult pean oluliseks. Noortega suheldes olen märganud, et on suur vahe, kes midagi teavad omakultuurist ja kes midagi ei tea. Selles on väga suur kasvatuslik element sees. Mu oma tüdrukutele meeldib kõige rohkem tantsida muidugi Sunrise, kuid teisele kohale sätivad nad eestiainelise numbri.
Aitäh, Tiina! Toredaid tantsujalakesi Sulle ka edapidiseks!
Helle-Mare Kõmmus
Hiiu mk. Rahvakultuuri spetsialist