Pärast rasket tööd ja pikki harjutamisi tõi Tt-stuudio I rühm lõpuks Koolitansu festivalilt koju laureaaditiitli. Koolitants 2013 finaal toimus 6.-7. aprillil 2013 Tallinnas Salme Kultuurikeskuses.
Tt-stuudio on oma rühmadega Koolitantsul osalenud alates aastast 2006. Varem on küll finaalis tantsitud neli korda, aga laureaadini pole veel jõutud. Sel aastal oli finaalis lausa 3 tantsu ja tulemused ei piirdunud ainult ühe tiitliga. Rõõmustamiseks on põhjust küllaga.
Tt-stuudio I rühm – LAUREAAT 7.-9. KLASSIDE VANUSEASTME EESTI TANTSUDE KATEGOORIAS TANTSUGA “VIHMALOITS”. Autor Tiina Kaev
Tt-stuudio III rühm – NOMINENT 4.-6. KLASSIDE VANUSEASTME VABATANTSUDE KATEGOORIAS TANTSUGA “IGAVIK”. Autor Tiina Kaev
Suure kiituse on ära teeninud ka Tt-stuudio IV rühm, kes ennast tantsuga “Jaanimardikad” finaali tantsisid. Olla finaalis, see tähendab olla juba parimate seas.
Sellel aastal on meie Koolitantsu teekond olnud väga keeruline, elamusterikas ja emotsioonide rohke. Kui maakondlik voor sujus kõik plaanipäraselt, siis piirkondliku kohta seda just öelda ei saa. Kuigi pääs seitsme tantsuga piirkondlikku tõi kaasa suured rõõmuhõisked, varjutas seda puudulik praamiühendus. Selle kiuste käisime ära ja saime lausa praamil ööbida.
Kui tuli teade finaali pääsust, oli rõõm mõõtmatu. Kuna edasi pääses lausa kolm tanstu, mis kõik tulid esitusele erinevatel kontserditel kahe päeva jooksul, siis tuli leida kõige sobivam transpordilahendus. Paelegi polnud veel sugugi kindel, mida teeb praamiliiklus. Oma abistava käe ulatas meile transpordikulude kandmisel Kärdla Ühisgümnaasium, et saime lubada endale kahte bussi, millega logistika paika panna. Õnneks normaliseerus praamiliiklus ja kõik rühmad sai õigeks ajaks linna ja ka koju. Nüüd aga astus vahele karm haigusesõrm, kes ei küsi ju kunagi, kas praegu on õige aeg või mitte. Kui esimese päeva, 6. aprilli nominendirõõm oli suur, siis teise päeva hommikul asendus see kurbusega, kuna tuli teade, et meie erireatantsija on kõrges palavikus ja ei saa kaasa sõita. See on ju samuti nagu olümpial, egs ikka vigastatuna kulda ei püüa, aga mis siis ikkagi teha, et konkurentsis püsida?! Kuna õpetaja ja lapsed ei viibinud koos, vaid pidid kohtuma alles Tallinnas, siis toimus esimene proov telefoni teel. Õpetaja telefoni otsas ja tüdrukud parvlaeval Hiiumaa, kus nad ennast üles rivistasid ja juhendamise teel uusi jooniseid panema hakkasid, nii et lavaproovi minnes oli juba uus variant tantsust valmis. Tahtejõud on üks uskumatu asi!
Peale esinemist lavalt tulles, olid tüdrukud üsna löödud, kuna sisetunne ütles, et selle esitusega esikohta ei püüa, kuigi anti endast kõik, milleks hetkel suutelised oldi. Kui tantsija on juba nii kaua tantsunud, siis oskab ta väga eneskriitiline olla ja oma esitust tagantsjärgi analüüsida, Närvipinge on finaalis mitmekorde võrreldes väikeste esinemistega ja seda oli tunda. Seda suurem oli rõõm, kui koduteel olles telefon helises ja meile laureaadiks saamise pärast õnne sooviti. Kuna helistaja oli publiku seast, siis ei julgenud me veel 100% kuuldut uskuda, et äkki sai valesti aru. Suured rõõmuhõisked läksid aga lahti siis, kui helistas meie üks Tibidest, kes meid auhinnatseremoonial asendas: “ME VÕITSIME!”
Rohkem polnud enam sõnu vaja! Ära tegime!