Loe ka blogi!
Artikkel ajalehest “Hiiu Nädal”
Videoklipp hiidlastest pealinnas
Ka siit võib leida meie noori
Pilte saab vaadata siit!
Nii kiiresti see siis läbi saigi ja jälle üks ilus mälestus albumisse panna!
1.-3. juulini toimus Tallinna XI noorte Tantsupidu “maa ja ilm”. Sellele eeslnes proovinädal alates 27. juunist, mil kõik tantsupeolised, keda ühtekokku oli 7554 pealinna kolisid. Tantsupeo kunstiline juht Märt Agu, kes on seni noorim tantsupeo üldjuht, moodustas enda meeskonna valdavalt noortest, kes seni assistentidena tantsmurul ringi jooksnud. Seekord oli kõik pahupidi, juba tuntud tantsuõpetajad, kes korduvalt mikrofoni tagant vägesid juhatanud, olid hoopis assitentide rollis toeks noortele kolleegidele. Muutunud oli ka peo toimumiskoht, milleks oli Tallinna Lauluväljak. Seekord oli pidu kaks ühes, laulupidu ja tantsupidu koos.
Pikad päevad, lühikesed ööd, lõõskav päike ja päikesepõletus, valutavad jalad ja krooniline väsimus, liigutuspisarad ja naeratus silmis, see on tantsupidu. Kui küsida, et mis tunne on, siis ei oskagi seda sõnadesse panna. Tantsupeo tunne on selline eriline isemoodi tunne, mida teab vaid tantsupeol osalenu ise. Seda peab ise kogema.
Tiina Tantsustuudio delegatsioon XI noorte tantsupeol “maa ja ilm” oli 36 liikmeline: 32 võimlejat, 3 bonnet ja 2 õpetajat, kellest üks kuulus ka võimlejate ridadesse. Tt-stuudio I rühm (8 tüdrukut) ja nende saatja Reet Kokovkin, Tt-stuudio II rühm (10 tüdrukut) ja nende saatja Kaili Kiik, Tt-stuudio III rühm ja nende saatja Anu Pielberg, Tibi Tiina Tantsutrupp pidi läbi saama aga saatjata. Õpetajad Tiina Kaev ja Triin Salin. Sellise naiskonnaga on ainult rõõm suurt asja teha. Lapsed oli tublid, kuigi päevad olid pikad ja lõõskav päike ei muutnud seda sugugi kergemaks. Peale selle ei saa ka sel aastal kiidusõnu toitlustamise kohta öelda. Portsud olid väikesed ja üksluised. Oli ka kordi, kus toit enne otsa sai, kui kõik üldse süüa jõudsid. Isegi kõrbenud pudru kuulus üks hommik menüüsse. Plaanitud meelelahtusraha läks seetõttu hoopis lisatoidu ostmisele.
Nii palju peo pahupoolet. Elasime aga renoveeritud Tallinna Liivalaia gümnaasiumis, kus kõik uus ja ilus. Igal rühmal oli oma tuba ja ruumi oli piisavalt. Natuke nalja tegid aga duššid, mida mina kutsusin “püüa piiska duššiks”. Kui keerata lahti kõik neli dušši, siis toa keskele tekkis selline koht, kus oli võimalik end seebist puhtaks pesta. Ülejäänud vesi pritsis laiali igale poole mujale, aga mitte sinna kuhu vaja.
Võimlejate tööstaadion oli Hipodroomi staadion, kus toimusid treeningud kahel esinemise päeval. Päike küttis ilma kuumaks ja jättis oma roosa jälje pea iga võimleja nahale. Väikese võimleja proovid sujusid kui lepase reega. Joonised said paika ja kava ühtlaseks kahe proovipäevaga, nii et kolmapäevale plaanitud proov Pae tänava staadionil jäeti ära. Meie lapsed veetsid selle aja hoopis Pirita rannas lustimas. Suurtel võimlejatel nii libedalt ei läinud. Nemad pidid tõttama kahe lauluväljaku proovi vahel ka Pae tänava staadionile ja said lisaks enda ajale ka väikseste võimlejate aja endale. Oli rühmi, kelle puhul tekkis küsimus, et kuidas nemad üldse peole said. Korduvalt tehti uuesti ja uuesti ühtede ja samade võimlejate vigade pärast. Need, kellel kodutöö hästi tehtud, kellede hulka võisime lugeda ka ennast, olid selle peale väga nördinud ja kuuldus pahurat turtsumist. Samuti olid joonised keerulisemad kui noorematle ja nende paika saamine võttis omajagu aega. Lõpuks olid kavad paigas ja võimlejate liigijuht Kersti Kull võis õigusega ja uhkusega öelda, et te olete Eestimaa paremik.
Teisel proovipäeval riputati minulegi (T.K.) kaela oranži triibuline tähtis kaart, millel kirjas “MEESKOND”, täpsustusega võimlejate nurgajuht. Nimelt usaldati minu hoolde väikeste võimlejate rivistamine ja õigel ajal platsile saatmine. Küll oli hea tunne aidata kaasa millegi nii suure sünnile. See oli suur au. Eks see nõudis ka natuke lõivu selle näol, et jäi nägemata etendus kui tervik kõige paremalt positsioonilt, laulukaare alt. Heitsin pilgu tantsuplatsile ülevalt mäenõlvalt.
Kui algasid kontserdid, läksid ka päevad kergemaks. Tekkis rohkem aega puhkamiseks, kuigi puhkamiseks kasutasid seda aega ainult kõige suuremad. Väikestel jätkus energiat hiliste õhtutundideni. Siiski viimastel päevadel vaatasid tihti sulle otsa hallid ja väsinud silmad. Nädal oli pikk ja raske, aga kurtimist ma (T.K.) ei kuulnud. Väsimuse viis silmist kontserditelt saadud emotsioon.
Lisaks tantsimisele jäi lastel aega ja kinos käia, bowlingut mängimas, rannas lustimas. Väikeset võimlejatega külastasime Nukumuuseumit ja Tornide väljakul olevaid aedu. Tüdrukud turnisid mänguväljakul seni, kuni tüdi peale tuli. Huvitav külastus oli Bastionikäikudesse Tallinna all, mis tüdrukutele väga meeldis.
Hästi toreda ja meeldiva üllatuse tegi meile ATV Transpordi AS, kes varustas meid veega. Kuumal suvepäeval on peale mütsi tantsuplatsil kõige tähtsam vesi, siis oli see kingitus lausa kuldaväärt.
Suur aitäh võrratutele saatja-daamidele, kelle majandada oli kogu laste nädal. Nad hoolitsesid selle eest, et lastel poleks kõht tühi, et käepärast oleks kogu aeg värske vesi. Kui vaja, pesid pesu ja organiseerisid lastele ekskursioonid. Neil oli kõik kogu aeg kontrolli all ja mina (T.K.) võisin südame rahuga muid asjatoimetusi ajada, muretsemata selle pärast, et kas rühmad jõuavad õigeks ajaks kohale prooviväljakule või et kas kostüümid on triigitud ja korras, kui vaja rongkäiku minna.
Peale pühapäevast rongkäiku alustasid koduteed kõige varem väikesed võimlejad, kes 18:30 praamiga Hiiumaale koju sõitsid. Suuremad võimlejad randusid alles peale kekööd, kui kõik ülejäänud pidulised kodusaarele jõudsid. Läbi selleks korraks. Kuigi oli väsitav on kindel see, et nii kui algavad järgimised ettevalmistused tantsupeoks, on Tiina Tantsustuudio nimekirjas.