Esimese päeva siht oli jôuda Lätti. Juba piiri ääres üllatas meid sealne liiklus. Kahest reast oli saanud neli. Meie jäime ette vilkuritega autole, kes riivas meie küljepeeglit. Ônneks jäi kôik terveks.
Ööbisime kämpingus Nameji. Kahe auto vahele panime üles presendi, mis meid vihma eest kaitses. Nii mônelgi ööl, kui vihma sadas, jäid meie telgid kuivaks!
Ôhtu jooksul sai veel lauldud, tantsitud ja muidu nalja tehtud. Nagu igal järgmiselgi ôhtul. Muidugi rôômustasime ka Hispaania EM’i vôidu üle!
Järgmine päev ületasime Leedu piiri. Ja suures vaimustuses ostsime Vichy Vivafreshi, sest see oli nii odav! Veel samal päeval ületasime Poola piiri ja juba sissesôidul märkasime, et ega seal peale rekkate midagi muud pole. Saime ka Poola ummikuid tunda. Sellepeale ütleks, et Eesti ummikud pole veel midagi…
Järsku ütles ka üks autodest üles. Auto vôhikuna ei oska ma rohkem öelda, kui et auto enam ei liikunud. Igatahes seal me olime, keset Poolat, tunni ajalise sôidu kaugusel kämpingust. Aga eks ikka öeldakse, et kus häda kôige suurem, seal abi kôige lähem.Ônneks oli olemas üks härra, kes môistis veidi inglisekeelt ja meid aitas. Vedasime auto mehaaniku juurde ja veetsime öö seal. Suur aitäh tervele mehaaniku perele!
Hommikul puhanuna ja terve autoga alustasime sôitu Saksamaa poole. Ei pääsenud me aga jälle ummikutest. Tänu meie suurimale sôbrale TomTomile ( navigatsiooni süsteem ) leidsime kôrvalisi teid ja pääsesime kôige hullemast. Ja kui me siis ükskord jälle korralikult sôitma saime hakata ja Saksamaale jôudsime, siis oh seda rôômu! Ja kui me veel lôpuks kämpingusse jôudsime… Pean tunnistama, et see oli maapealne paradiis! Liivane järveäär ja korralik pesemisruum… Jôudsime juba ôhtul ujuma minna. Ning kuna auto vajas veel natuke kôpitsemist, veetsime järgneva pool päeva seal. Ilmaga oli see päev vedanud! Kuid hiljem tuli hüvasti jätta ja me lubasime, et kunagi lähme veel sinna tagasi…
Järgmises kämpingus igaôhtused toimetused ja uni vôis tulla. See oli ka muideks ainuke kämping, kus olid sääsed.
Viiendal päeval külastasime hôbedakaevandust. Jäime küll natuke hiljaks ja terve grupp pidi meid ootama. Aga ônneks oldi nii vastutulelikud, et meid oodati ära. Kaevandus ise oli väga huvitav. Ka käisime sealses vanalinnas jalutamas. Peaks mainima, et see oli väga sarnane Tallinna vanalinnale.
Kuigi eelnevalt oli olnud väga palav nii ôues kui autos, hakkas nüüd vihma sadama. Selleks ajaks kui me matkama jôudsime, vihm natuke vaibus. Jalutades nägime suuri kaljusid. Väga ilus ja kôrge oli. Peale seda sôit kämpingusse ja magama.
Tänu öisele vihmale oli telk veidi märg, kuid see ei seganud meid üldse. Järgmine sihtkoht oli Brüssel ja Mini Euroopa.
Väga lahe koht. Miks mitte teha pilti korraga Eifeli tornist ja Big Ben’ist?
Lôpuks jôdusime linna Tielt, ku kogu üritus pidi toimuma.
Meil oli grupijuht ja giid Marc, kes meid küsimustega aitas. Väike aga väga kärme sammuga vanahärra.
Ööbimiskohaks oli meil kloostri köök. Ja me olime väga ônnelikud, et meid ei pandud spordihalli, veel 200 inimesega ja meil olid omad voodid. Tôeline luksus! Hea vaheldus telgile ja madratsile.
Käisime söömas ja tegime ka natuke trenni. Hiljem tutvusime linnaeluga ja tänu ESTLAND siltidele pluusi küljes, saime üsna palju tähelepanu.
Hommik, äratus, söök ja kostüüumide korda panek. Meik ning aina lähemale tuli hetk , kui vaja pooletunnise programmiga lavale astuda. Enne veel jôudis giid Marc meile linna tutvustada. Kuigi vihma hakkas sadama ja riideid tuli vahetada lavataga tänval, oli see üks parim esinemine, mida üks tantsija vôib tahta. Rahvusvahelisel üritusel oma programmiga Eestit esindada. See oli midagi vôimast. Kuigi valgest riidest polnud enam haisugi, oli tuju super! Kuigi pärast sellist pingutust tuli ka väsimus. Kloostrisse tagasi ja asjad kuivama. Peale seda oli aega shoppamiseks, vahepeale mahtus ka ôhtuöök.
Pühapäev jääb meelde kui Sunrise’i päev. See päev toimus rongkäik, kus tuli 1,5 km tantsides, liikumise pealt läbida. Nii rahva rohketes kui ka inimtúhjadel tänavatel. Muusika käis otsast peale ja nii 1,5 km. Meie tantsisime tantsu Sunrise. Jôudsime seda otsast lôpuni tantsida 39 korda. Lehvikutega polnud väga mugav tuulistel tänvatel. Oh neid valusaid käsi ja hôôruvaid kandu…
Kuid meile jagus ka küllaldaselt kiidusônu tehtud töö eest.
Hiljem olime oodatud pidulikule ôhtusöögile, kus pidi ka Eesti delegatsioon olema. Käisime ja otsisime küll, rääkisime valjult eesti keeles ja vaatasime ega eestlase nägu ei näe. Aga ei midagi. Ei näinud eestlasi.
Järgmine päev oli aga aeg Tieltist lahkuda. Viimane kloostri külastus Marciga, kiire poes käik ja ära sôit.
Vôtsime suuna Brugge linna poole. Oli môte kondlitega linna kanalitesse sôitma minna, aga just see päev ja see aeg pidi seal olema ôlireostus.
Kôndisime siis niisama ringi. Ründasime suveniiri poode ja külastasime ookeani äärt. Korjasime merekarpe ja läksime kämpingusse Green Park. Hiljem käisime veel merekarpe korjamas. Ikka kôigile kodustele kaasa
Hommikul panime Prantsusmaa poole ajama. Külastasime seal ühte linna. Veel oli me teel Jehay lossi, kus pikemalt ringi vaatasime.
Selles kämpingus , kus me see öö olime, oli üks suur tünn mis koha peal veeres. Seal meie ôhtu ka möödus.
Järgmine päev käisime koobastes. Väga lahe! Eriti lôpus, mil nägime valgus ja muusika showd. Ning paadiga saime ka sôita.
Järgmine hommik, peale kella 6st äratust, vôtsime suuna 60m. tehiskoseni. Ronisime sinna tippu ja natuke matkasime. Ilus oli
Ning peale natukest autosôitu jôudsime Potsdami, Sanssoucci lossi. Lähemalt vaatasime Hiina teemaja ja Rooma terme.
Samal ôhtul jôudsime tagasi oma unistuste kämpingusse. Ainult, et vihm rikkus meie plaane. Ujuma jôudsime ikkagi.
Järgmine päev olime juba Poolas. Terve reisi ootasme me seda päeva, millal saime Poola turule shoppama. Oh seda rôômu. Kôik täiendasid garderoobi. Ega seal muidu ei saanud, kui pidi hinda alla kauplema. Meil läks see isegi ônneks
Turu reisid tehtud, alustasime sôitu läbi suure Poola. Ônneks oli sel ajal rekkate sôidu keeld. Nii me kohtasimegi ühes suvalises tanklas Eesti numbrimärgiga rekkat. EESTI KEEL JA EESTI MEEL! Nii hea oli kellegi vôôraga eesti keeles rääkida.Ning lôpuks sai Poola otsa ja märkamatult úletasime ka Leedu piiri.
Ööbisime jälle Lätis, Nameji kämpingus. Seal, kus see kôik alguse sai…
Öö möödus vihmaselt ja hommikul oli ainuke môte, et tahaks juba Eestisse!
Kodumaale jôudmine emotsioonide rohkem. Tôeline kodutunne. Veel vana hea laeva sôit Rohuküla – Heltermaa liinil ja koju sôit!
Triin Salin
Tibi Tiina Tantsutrupi tantsija