Märtsi kuu on Tt-stuudios väga tihe sõitude kuu. Kui kuu esimestel päevadel käidi Viljandis Võimlemisfestivalil, siis nädal aega hiljem ehk 8. märtsil pakkis oma kohvrid kokku Tt-stuudio IV rühma 11 tüdrukut, et sõita Riigarahvusvahelisele noortefestivalile “Travelling festival 2013”. Paraku pidi üks tüdrukutest maha jääma. Kui 3 piigat, kes kolmapäeval veel palavikuga voodis olid, end hoolsalt ravisid ja terveks said, siis ühe preilikese murdis haigus maha just ärasõisupäeva öösel.
Tt-stuudio rühmad on samal festivalil osalenud varem kahel korral: 2010. aasta sügisel Riias ja 2012. aasta kevadel Krakovis. Lisaks nimetatud linnadele toimub festival veel ka Tallinnas ja Ostravas Tšehhimaal, aga sea pole meie rühmad veel käinud. Nüüd siis teist korda Riiga. Tt-stuudio IV rühma jaoks oli see esimene kontsertreis väljaspoole kodumaad.
Alustasime reisi 8. märtsi pärastlõunal, kui Pritsumaja parklas bussi istuti ja emmedele-issidele rõõmsalt aknast hüvastijätuks lehvitati. Esimeseks peatuspaigaks oli Vana-Vigala, kus suures spordisaalis magamiskottides öö veetsime. Kuna eelnev nädal oli haiguste tõttu trennivaene olnud, siis nüüd saime hästi ära kasutada seda suurt saali, et puudujäägid tasa teha. Lisaks oli ühel meie piigal just sellel päeval sünnipäev, nii et tegemist jagus meil küllaga.
9. märtsi hommikul startisime varakult Riia poole, kuhu meid juba 11:30 proovi oodati. Festival toimus kultuurikeskuses VEF, mis oli nii külm, et kontserti tuli vaadata fliistekid õlgadel. Proov tehtud, kolmekäiguline lõuna söödud, sisustasime oma aega kaubanduskeskuses, mis oli küll kallis, aga soe.
Kell 16:00 alanud kontsert oli väga mitmekesine. Esimeses pooles esinesid vokaalansamblid. Ka Eestist oli kohale sõitnud kolm koori/ansamblit. Tantsukollektiividest oli peale meie veel Eestist tantsuansambel “Rütm” Kohtla-Järvelt. Osalejaid oli veel Leedust, Lätist ja Poolast. Laval sai näha väga erineva karakteri ja tasemega tantsunumbreid, mis oli väga silmaringiavardav ja huvitav. Iga rühm sai esitada kaks numbrit, nii ka meie.
Peale kontserti, õhtusööki ja diskot, mis kõik kultuurikeskuses aset leidis, sõitsime Jurmalasse ööbima. Hotellis magamine tekitas väikest elevust, aga päev oli olnud pikk, nii et kauaks seda energiat ei jagunud. Küll aga nurisesid tüdrukud selle kallal, et Poola lapsed ei oska käituda ja karjuvad ning jooksevad muudkui ja nemad ei saa rahulikult oma toaski olla, ilma et keegi võõras nende toa uksele ei koputaks või lihtsalt sisse ei astuks.
10. märts oli kojusõidu päev. Kuna olime juba nii kaugele tulnud, siis enne koduteele asumist tegime väikese ekskursiooni Riia vanalinnas. Kuna õues oli käre pakane, siis sai sooja saamiseks Mustpeademaja ees tagaajamist mängitud ja suveniiripoes kaua ilusaid asju imetletud. Kauni vaate Riia linnale püüdsime aga kinni Peetri kiriku tornist.
Kodutee kulges viperusteta kuni Rohuküla sadamani. Olime oma päeva nii hästi planeerinud, et tahtsime vanemaid üllatada ja varasema praamiga tulla. Sadamas läks aga meie hea kavatsus luhta, kuna veetase meres oli nii madal, et parvalev Regula enam sõita ei saanud. Nii siis pidime ootama jääma ja nagu reisiplaan ette nägi, jõudsime 20:30 tagasi oma reisi alguspunkti, kus emad-isad juba oma võsukesi ootasid.
Meil oli super tore reis. Selliste tublide lastega võib iga kell jälle mindagi sarnast ette võtta!