Seljataha on jäänud kaks keerukat hooaega, mil olude sunnil pidime ära jätma ka tantsuaasta ühe oodatuima ettevõtmise – treeninglaagri. Kui koroona esimesel aastal jäi laager päris ära, siis eelmisel aastal õnnestus see siiski linnalaagri vormis teoks teha, aga laste sõnul pole see ikka „päris”.
Sellel aastal see siis õnnestus taas. Tt-stuudio neli põhirühma laagerdas 17.-19. veebruaril ja sooja ning turvalist laagrikodu pakkus Palade kool. Kahele rühmale oli see lausa nn esimene päris laager ja seega oli elevust palju ja ootuspõnevus suur.
Reedel, 17. veebruaril peale kooli pakkisime 50 tüdrukut ja kodinad autodesse ning kolisime Paladele, kus koolipere lahkel loal saime oma valdusesse mitu klassiruumi elamiseks ja töötubade läbiviimiseks. Samuti kaks saali tantsutrennide toimumiseks.
Esimesel õhtul oli plaanis igal rühmal kaks töötuba. Kõige vanematel oli esimene nendest õige huvitavas vormis. Nemad alustasid oma laagrit Hiiumaa Spordikeskuses esinemisega sündmusel Hiiumaa Võrkpall 100. Peale esinemist ootas neid Paladel koos VI rühmaga aroomidest pakatav töötuba, nimelt lõhnaküünalde valmistamine koos Heli Hanhorfiga. Noorematega oli meisterdamas MTÜ Jääk ja Praak eestvedaja Helin Juhe. Tema hoolsa juhendamise all valmisid imelised küünlajalad ja istutati enda meisterdatud pottidesse kevadlilli. Kuna tegu on siiski tantsustuudio laagriga, siis oma oskusi batchata tantsust käis tüdrukutele jagama Karl Maier. Kõige noorematel jäi aega veel ka lumesajus tädi Karini ja Margega laternamatkal mööda metsa ringi uidata.
Päeva lõpuks olid kõige vanemad tüdrukud organiseerinud paaritunnise meelelahutusõhtu, kus sai liikumismängudes oma osavust ja kiirust näidata ning Kuldvillakut mängides teadmistega tantsutuudiost hiilata.
Laagri teine päev algas hommikul kell 8, kui kõige vanemad tüdrukud kõiki hommikvõimlemisse ootasid. Unised näod sai kiirelt maha võimeldud ja päev võis peale maitsvat hommikusööki alata. Ees ootas treeninguid, loenguid ja töötubasid täis päev. Tallinnast olid meile oma teadmisi jagama tulnud Maarit Olbri Free Flow stuudiost ja õpetas tüdrukutele show hip-hopi. Enamus tüdrukud tulid trennist tagasi naeratus näol ja sai kuulda ainult positiivset tagasisidet, kui äge see stiil on ja kui tore treener. Teised külalised mandrimaalt olid Heli Sakala ja Teele Marie Pehk Eesti Cheerleadingu Liidust. Nemad tutvustasid cheerleadingut kui spordiala, õpetasid vahvaid trikke ja ka vajalikke võtteid tantsupeo kavades olevate akrobaatiliste elementide ja tõstete sooritamiseks.
Lisaks füüsilistele trennidele oli ka midagi rahulikumat, kus sai kuulata, kaasa mõelda ja küsida. Kuna meil on käimas tantsupeo aasta ja suurem osa meie tüdrukuid esmakordselt selles protsessis, siis Helle-Mare Kõmmus käis tutvustamas tantsupeo ajalugu, selle olemust ja ühe peo valmimist. Ämmaemand Ruth Esta vestles noortega naiseks kasvamisest ja naiseks olemisest. Meie oma vilistlane Anna Marie Vasar jagas teadmisi ja nippe näonaha hooldusest ja make-up´i põhitõdedest ning Eliisabet Kiiver, kes on samuti meie stuudio vilistlane rääkis juuste hooldusest ja õpetas tegema lihtsamaid soenguid, mida igal tantsijal vaja läheb.
Kuigi õues möllas talvine tuisk, ei jäänud käimata ka laternamatkal. Mis sellest, et tagasi tulles olid kõik märjad kui kassipojad, meeldis matkamine valgevatises muinasjutumetsas kõigile. Tagantjärgi sai kuulda rahulolevat õhkamist, et see oli nii ilus, mis sellest, et oli natuke külm ja märg.
Päev lõppes meie oma „telesaatega”, kuhu tulid külla meie omas stuudio ridades tantsinud tublid noored, kes peale gümnaasiumi lõppu laia maailma tegusid tegema läinud. Õhtu organiseerimisel lõid käed külge stuudio vilistlased Triin Rajang I lennust ja Annabel Pielberg IV lennust, kelledest esimene oli intervjueerija ja teine intervjueeritava rollis. Teine õhtu külaline oli võluv lauljatar Karmen Telvik, kes ka ise mõned aastad stuudios tantsis. Triin juhtis vestlusõhtut justkui teeks seda igapäevaselt. Sujuvalt ja ladusalt vesteldi põnevatel teemadel, mis puudutasid Hiiumaalt mandrile kolimist, õppimist Tallinnas ja Annabeli puhul raamatumüüja kogemusest Inglismaal ning USA-s ja Karmeni puhul loomulikult muusiku elust. Kui saabus aeg publiku seast küsimusi esitada, siis neid tuli palju-palju, kuni õhtujuht pidi ütlema, et nüüd viimased küsimused. Pärast tehti veel fänni-pilte ja arglikult küsiti autogramme. Kõik oli nii kui päris. Tagasisidena ütlesid tüdrukud, et oli nii tore mõte vilistlased külla kutsuda, väga põnev oli kuulda, kuidas neil läheb ja mida nad teevad.
Kui kõik rühmad magama läksid, et järgmiseks päevaks välja puhata, jätkasid oma plaanide tegemist kõige vanemad, sest nendel oli veel kavas keset ööd midagi ootamatut noorematega ette võtta ehk siis ööhäire. Kell 00:30, kui enamus juba unehõlmas olid, äratati kõige nooremad paidega üles, suuremad natuke konkreetsemalt hüüdega, et üles ja ruttu saali. Saalis jaotati kõik „kuueks loe” järgi kuute gruppi, kes omavahel kostüümide loomises mõõtu võtma hakkasid. Materjalid kostüümide disainimiseks saadi taaskasutuslaadalt „Suuremalt väiksemale”, mis on meie laagrite lahutamatu osa. Lisaks pidi laualt, kus olid prügikotid, teip, WC-paber ja toidukile, valima disainimiseks veel ühe materjali. Pool tundi hiljem olid kõik moeloomingud effektselt koos taustalooga esitletud ja nüüd sai juba rahulikult magama minna. Kui alguses peale äratamist oli näha igasugu nägusid, nii uniseid, pahuraid, põnevli, naerusuiseid, siis valdav tagasiside laagrilistelt oli positiivne ja oldi seda meelt, et see oli ootamatu, väga lahe ja põnev seiklus laagrielus.
Kolmanda päeva hommik oli muidugi raskem, sest öö oli jäänud lühikeseks, aga võimlema jõudsid kõik ja peale kosutavat hommikusööki liiguti uutesse töötubadesse. Kõige vanemad alustasid päeva aktiivse üldfüüsilise trenniga Kärolin Kivistiku juhendamise all ja lõpetasid laagri vestlusega näonaha hooldusest. Kõik ülejäänud panid rakkesse Hiiumaa Nookotkad ja Kodutütred eesotsas oma instruktoritega. Tegevusi jätkus kolmeks tunniks ja igaüks sai läbi käia kuues erinevas tegevuspunktis. Tegutseti nii õues kui toas ja kui nooremate käest küsida, siis see oli üks laagri ägedamaid töötubasid.
Töötoad läbi, oli aeg hakata selleks korraks otsi kokkutõmbama. Iga laagris osaleja sai endale mälestuseks tunnistuse osalemise kohta ning toreda märkmeraamatu koos pastakaga. Selle eest suur tänu meie toredale koostööpartnerile Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon 116111, mis oli omakorda hea ennetustöö ja teadvustamine, et selline asi on olemas kõigi laste ja noorte jaoks, kes abi vajavad, kuid ei oska või ei julge kellegi poole pöörduda. Aga ka lapsevanemate, õpetajate ja kõigi täiskasvanute jaoks, kes märkavad abi vajavat last ja ei oska ise olukorraga toime tulla.
Nagu juba eelpool mainutud, toimus laagris ka taaskasutuslaat „Suuremalt väiksemale”, mis on tüdrukute seas oosatud ja hinnatud laagri osa. Iga tüdruk võib kaasa tuua endale väikeseks jäänud riided, jalanõud ja aksessuaarid, et keegi teine saaks sellele uue elu anda. Ainuke nõue on see, et kõik on kõigile tasuta. Ülejäänud asjad anname heategevusse.
Oluline osa laagri õnnestumisel on ka lapsevanematel, sest pika ja intensiivse päeva jooksul lähevad kõhud üsna kiiresti tühjaks. On ju teada tuntud tõde see, et tühi kõht teeb meele mõruks, siis emmede-isside kaasa pandud küpsetised, pähklid, puuviljad aitavad söögikordade vahel seda vältida. Eriti kannatamatult oodatakse seda, millal minu emme küpsetatud pirukad näksilauale tuuakse.
Kooselmine ja matil magamine oli justkui väike baaslaager ja ettevalmistus tantsupeoks, mille nimel oleme juba sügisest saati usinalt tööd teinud ja loodame 22. märtsil sooritada tubli ülevaatuse, et siis suvel tantsumurule joosta. Tüdrukud olid usinad kõiges kaasa tegema ja koos elamine tore kogemus.
Tiina Kaev
Tt-stuudio looja, õpetaja ja kunstiline juht
Pingback: Projektid – Minu koduleht