Tt-stuudio VIII rühma esimene välisreis
Tiina Tantsustuudio VIII rühm on koos tantsinud 2019. aasta sügisest, kui rühma vanimad tüdrukud I klassi läksid, kuid enne seda tantsiti juba ka ettevalmistusrühmas Kärdla lasteaias. Tänane koosseis on nüüdseks koos tantsinud neli aastat ja käidud on juba ka 2023. aasta suvel toimunud XIII noorte tantsupeol „Sillad”. Möödunud hooaja kevadel jõudis kätte nende esimene välireis, mis viis Lätti Jurmalasse, mida tüdrukud juba pikisilmi oodanud olid, kus osaleti rahvusvahelisel tantsufestivalil „Baltic Amber Jurmala”.
Reis algas 17. mail, mil hommikuse praamiga juba teele asuti. Jurmalasse kohale jõudes, seadsime end sisse mõnusasse väikesesse Jurmalale iseloomulikus tornikesega puithoones asuvasse hotelli „Dzintars” Jurmala aedlinna rajoonis. Ilm oli mõnusalt suvine ja tüdrukud olid elevil, sest ees ootas lustimine Livu veepargis. Saabusime sihtkohta üks päev enne festivalipäeva, et oleks võimalik tüdrukutele pakkuda lisaks tantsimisele ka muud põnevat ja külastada vaatamisväärsusi, mis teele jäävad. Seega esimese päeva pärastlõuna kulutasime veekeskuses möllamisele, mis loomulikult meeldis kõigile ja torudest lasti alla ikka kordi ja kordi.
18. mai oli festivali päev. Meie kontsert algas kell 10:00 Jurmala kontserdimajas, mis asub otse kuulsa ja kauni Jurmala liivaranna kõrval. Festivalil oli päeva jooksul suisa kolm kontserti, nii palju oli osalejaid. Meie kontserdil oli esinejaid väga erinevas vanuses, päris mudilastest kuni keskealisteni välja. Samuti oli mitmekesine esitatavate tantsude žanrite valik, mida oli väga huvitav vaadata. Meie olime esitamiseks kaasa võtnud kaks tantsu: süngem ja jõulisem „Pimeduse varjud” ja estraadilikum „Proua Riidekapp”. Kui esimese tantsu esitus läks ilma viperusteta, siis teine algas kohe meile ebasoodsalt, sest muusika pandi mängima enne, kui meie üldse lavale pääsesime. Liikumine lavalt maha ja lavale käis väikese ukse kaudu, mistõttu ei saanud meie solist enne lavale, kui eelmine suur rühm oli maha tulnud, aga helimees ei oodanud seda ära ja pani muusika mängima. Tuli siis ka õpetajal lavale minna ja paluda muusika seisma panna, et saaksime tantsu õigel ajal alustada. Viperustele vaatamata, olid tüdrukud tublid ja tulid ootamatust olukorrast auga välja, tuues koju kaks teise koha preemiat.
Tantsutrall seljataga, sõitsime Riiga Laima šokolaaditehase muuseumisse, kus saime maiustada vedela tumeda šokolaadiga, kuulasime toreda giidi selgitusi šokolaadi ajaloo ja tootmise kohta ning lõppetuseks valmistasime töötoas endale šokolaadikomme, mis kaunilt pakendatult oli justkui tore kingitus kodustele või iseendale.
Õhtu veetsime Jurmala rannal jalutades ja suures toredas pargis uudistades. Saime ronida kõrge vaatetorni otsa, kus avanesid kaunid vaated Riia lahele ja eriti meeldis tüdrukutele suur-suur mänguväljakute ala, kus lusti jätkus pimedani.
19. mai oli kojusõidu päev. Kui asjad kokku pakitud, läks sõit kõigepealt Riia loomaaeda, kus paar tundi ringi kondasime. Eriti tore oli savanni osa ja muidugi kaelkirjakud. Rohkem polnud aega loomaaias olla, sest kindlasti oli vaja ka šoppama minna, sest mis õige reis see ikka ilma šoppamata on. Nii saigi suures ostukeskuses enne kojusõidu algust kõik poed läbi uudistatud.
Õhtuks olime rõõmsalt kodus ja natuke kurvad ka, et reis läbi sai. Tüdrukud oleks hea meelega kohe uuele reisile läinud, sest nii väga meeldis. Tüdrukud olid väga tublid ja iseseisvad. Selliste reiside jooksul saadakse palju väärtuslikke kogemusi, õpitakse toime tulema erinevates olukordades ja enda asjade eest hoolt kandma, samuti saadakse rühmakaaslastega lähedamaks ja kõik see kasvatab rühma ühtsustunnet. Reisidel õpitut ei saa õpetada treeningtunnis. See on hea võimalus aidata kaasa noore iseseisvumisele ja loomulikult on see toredaks „präänikuks” südame ja pühendumusega tehtud töö eest, mida tüdrukult terve aasta hoolsalt tundides käies teevad.
Aitäh vahvatele reisisellidele ja loomulikult emmedele-issidele, kes reisi üldse võimalikuks tegid. Reisi õnnestumisele aitasid aga kaasa ka Hiiumaa Kultuurkapitale Ekspertgrupp, ATV Transport ja Oliver Tatar. Suur-suur aitäh Teile!
Tiina Kaev
Tt-stuudio õpetaja
Oma reisimuljeid jagab VIII rühma tantsija Adeele Reeth Kuusk:
Kui hommikul bussi astusin olin üsnagi ülevas meeleolus, sest ei pidanud kooli minema. Bussis istudes ootasin huvitavaid kogemusi ning peas keerlesid küsimused nagu ,,Kas Lätis on veel soojem kui Eestis?”, ,,Kas läti keel on tõesti nii kahtlane, kui mulle siiani on tundunud?”, ,,Kas Eesti müüt, et lätlastel on kuus varvast, on millegi alusel või lihtsal kõige esimene asi, mis naabreid tögades pähe torkas?”. Sellesarnaseid oli veel päris palju.
Sadamasse jõudes ütlesin Hiiumaale head aega ning jätsin selle mõneks päevaks selja taha. Pärast pisikest merereisi astusime mandril kaldale ning seal võttis meid vastu bussijuht Aare. Kui bussiga läbi Eesti oli sõidetud, jõudsime Eesti-Läti piirile, kus tegime väikese peatuse. Mõned suundusid tualetti, mõni kohvikusse, mõned lihtsalt värsket õhku hingama. Bussi tagasi istudes jätkasime teekonda. Esmapilgul läbi Läti sõites, tundus see minu silmade jaoks nagu Eesti. Hiljem Riiast läbi sõites lugesin silte ja sain aru, et olemegi Lätis. Mõtlesin ka sellele, et kui ilus ikka eesti keel on. Ükshetk sõidu ajal vaatasime klassiõdedega kella ja avastasime, et teised olid sel hetkel matemaatikas. Selle üle oli meil kõigil hea meel – me pääsesime matemaatikast. Jurmala piirile jõudes olin üsnagi jahmunud, kui sain teada, et see linn on nii populaarne, et seal viibimine on tasuline. Tuleb tõdeda, et lätlased on päris taibukad, tulles sellise idee peale. Hotelli hoovi sisse sõites nägin kollast maja torniga. Kõik mõtlesid, et kes küll torniga toa saab. Tiina sai. Mina ja Heleen saime toreda pisikese toa esimesel korrusel. Kui olime jõudnud oma kotid ja üleriided hotellituppa ära paigutada, kogunesime maja ette ning suundusime veeparki, mille parklas olin üsnagi üllatunud, sest leidsime sealt eest Hiiumaa bussi ning tuttava bussijuhi. Sisse astudes tundsin tuttavat kloorilõhna. See tekitas mõnusa tunde, sest see tähendas seda, et kohe saab ujuda. Kui olime oma riided ära vahetanud, astusime sisse basseinidega osasse. Esimesel hetkel oli peas tühjus. Seal oli nii palju erinevaid basseine ja liutorusid. Ma otsustasin veidi ringi kõndida ja näha mis seal on. Lõpuks haarasin rõnga kaenlasse ning suundusin torule. Pärast pikka sulistamist vahetasime riided ja läksime õhtusööki sööma. Kinnitasime keha veepargi lähedal asuvas Hesburgeris. Kui olime kõhud täis söönud sõitsime hotelli tagasi.
Pärast värskendavat ööund ärkasime kaheksaks üles, sõime hommikust ja jalutasime esinemispaika läbi ilusa Jurmala linna. Esinemispaika kohale jõudes tegime ruttu laval oma tantsu joonised läbi ning liikusime riietusruumi. Riietusruumis panime endale kostüümi selga ning läksime saali konkurente vaatama. Nad olid väga lahedad. Üsna pea oli meie rühma kord tantsida. Ma olin väga närvis, aga see oli asjata. Kõik närv kadus niipea, kui olin lavalaudadel ning kandsin rahvale ette palju kordi ennegi läbi tehtud kombinatsioone. Tants läks edukalt, kuid närv naases niipea, kui panin endale selga teise tantsu kostüümi. Küsisin endalt pidevalt, et mis saab siis, kui ma tulen liiga hilja sisse. Natuke huvitav olukord tekkiski, sest eelmised tantsijad jäid natuke ette ning jäingi hiljaks. Õnneks pandi muusika seisma ja uuesti mängima ning tants sai algusest tantsitud. Pärast teist tantsu oli suur pingelangus, jäime autasustamist ootama. Me ei uskunud oma kõrvu, aga saime mõlema tantsuga teise koha. See oli suur üllatus. Tagasi hotelli kõndides tundsin nagu liugleksin jalutamise asemel.
Lõunasöögiks läksime einetama Bisrtosse. Pärast suundusime jalakäijate tänavale. Kui olime sealsete huvitavate lettide ja poodide juures ära uudistanud, jalutasime tagasi hotelli. Õhtu poole oli meil ekskursioon Laima šokolaadimuuseumis. Giid oli väga tore. Pärast tuuri käisime töötoas, kus saime ise endale komme teha ehk panime kesta sisse omal valikul täidise ja katsime meelepärase šokolaadiga kinni. Töötuba ja tuur olid minumeelest väga huvitavad. Ma ei teadnudki enne, et šokolaadi sees käib piimapulber mitte piim.
Õhtusöögikohaks oli õpetaja Tiina valinud meile toreda pitsakoha. Sealne pitsa oli hea ja seal oli kilpkonn.
Järgmisel hommikul pakkisime kotid ja istusime taas bussi ning sõitsime Riia loomaaeda. Nägime lõvi, sebra, kaelkirjakut ja veel mitmeid loomi. Kui olime loomad ära imetlenud, siis tuli minu ja ma usun, et ka teiste tüdrukute üks oodatumaid hetki – me läksime Lätis poodi. Kui olime poes ringi uudistanud, sõime McDonald’s lõunat ja suundusime tagasi bussi poole ning üsna varsti olimegi tagasi Eestimaal. Ka siin oli soe. Sadamasse jõudes tänasime oma bussijuhti ning astusime praami peale. Kui kaldale astusin tundsin reisiväsimust, aga oli tore olla tagasi kodus. Jään põnevusega ootama järgmist!