Ühel oktoobrikuu viimase nädala päeval tuli teade, et Kärdla Ühisgümnaasiumi sõpruskool Garkalnes ootab KÜG´i lapse ja õpetajaid endale külla, et veeta koos toredalt aega ja kuna KÜG´ist polnud otseselt kollektiivi saata, siis jõudis kutse Tiina Tantsutuudiosse. Reageerida tuli kiiresti, sest kahe nädala pärast pidime juba sõitama. Nii me selle keeru sisse sattusimegi ja saime ühe suurepärase reisi- ja võõrustamiselamuse osaliseks.
13. novembril alustasid Garkalne poole sõitu Tt-stuudio I ja III rühm, kokku 22 tantsijaga, et osaleda lätlaste noortevahetus ja -kogemusprojektis, mille rahastajaks Läti pool. Õpetajatena sõitsid kaasa Tt-stuudio oma õpetaja Tiina ja KÜG´ist õpetaja Ain Jepišov, kes meid sellesse projekti ka kaasas.
Garkalne on väike linna Sigulda ja Riia vahel. Sealne koolipere on meile juba ka natuke tuttav, kuna Tt-stuudio rühmad on varem sealses koolis läbisõidul olles ööbinud. Ääretult soojad ja külalislahked inimesed on meid seal iga kord vastu võtnud ja nii ka seekord. Kui õhtupimeduses kohale jõudsime, siis tuli meile naerulsui vastu projekti juht proua Inga. Soe söök juba ootas laual, nii et ei m ingit pikka juttu, kohe sööma. Ega esimesel päeval rohkemaks aega jäänudki, sest aeg oli hiline ja kooli direktor isiklikult juhatas meid hotell-hostelisse, kuhu end järgnevaks kolmeks päevaks sisse seadsime.
Reede oli ekskurseerimise ja pidustuste päev. Peale hommikusööki sõitsime kohe Turaida lossi, kus tüdrukud kohe võiskondadesse jaotati ja maastikumäng käima lükati. Seni, kuni tüdrukud mööda lossi territooriumi ringi lippasid ja punkte kogusid, mis paistis nendes hasarti tekitavat, jalutasid täiskasvanud rahulikult ja uudistasid nii sama lossivaremetes ringi. Enne lahkumist Turaidast kuulutati välja ka võistluse võitja võistkond, kes kingiks maiustusi sai.
Peatuse tegime ka Sigulda lossi juures. Vanades lossivaremetes, kus on uhke vabaõhulava ja väike relvatuba, sai veidi mööda treppe ronida ja ringi jalutada. Sealt avanes ka kaunis vaade Turaida lossile, kuid rohkem köitis tüdrukuid ikka lava, kus soolotantsijad paar tantsusammu ritta seadsid.
Pärastlõuna veetsime Garkalnes pidustustel osaledes. 11. novembril tähistatakse Lätis Lacpleša päeva. Sellel päeval mälestatakse sõdureid, kes võitlesid Läti vabaduse eest 1919. aastal. Garkalnes toimusid sellele päevale pühendatud pidustused 14. novembril, milles meil oli au osaleda.
Algatuseks saime II maailmasõja soomukiga sõitu, misjärel oli aeg nii kaugel, et toimus pidulik rivistus kooli ees ja valmistumine tõrvikujooksuks. Peeti kõnesid ja et ka meie asjast aru saaksime, siis lätikeelsed kõned tõlgiti vene keelde ja selle tõliks juba omakrda eesti keelde õpetaja Ain. Rivistusel demonstreerisid Läti sõdurite ametlikku vormiriietust eelmise sajandi algusest militaarhuviliste seltsist.
Kõned peetud, jaotati kätte tõrvikud ja hakkasime sammuma jooksutrassi äärde. Jooksjad jaotati ära erinevatesse punktidesse. Meie tüdrukuid oli rajal 12 ja nemad olid jaotatud Läti lastega segavõistkondadesse. Lipati mööda Garkalne tänavaid, anti tõrvikut käest kätte, kuni see ringiga kooli juurde tagasi jõudis. Selleks ajaks oli kooli juurde püstitatud telk ja soe sõdurisupp podises pajas, kust kõik soovijad kõhutäidet said. Kooli ette oli süüdatud lõke, mille ümber oli mõnus istuda ja kuuma suppi süüa. Imetore õhtu, mille kulminatsiooniks oli väike ilutulestik, mis kõigi silmad särama panid. Kuid meie jaoks polnud õhtu veel lõppenud, sest tüdrukutel oli ees veel väike sõprusõhtu kohalike noortega koolimajas, mis tekitas elevust ja palju naeru.
Laupäev oli tantsupäev! Ennelõunal kohtusime kooli saalis Garkalne kooli tantsijatega. Õpetasime üksteisele tantse ja tundsime rõõmu liikumisest. Pärastlõunal kogunes väike seltskond lapsevanemaid saali ja algas kontsert. Meie olime kaasa võtnud kuus erinevat tantsunumbrit. Võõrustajad esitasid neli Läti rahvatantsu ja kontserdi lõpetasime ühistantsuga Kaera-Jaan, mille hommikupoolikul koos selgeks olime õppinud.
Õhtu veetsime Riia vanalinnas ringi jalutades. Riias oli parasjagu käimas valgusfestival, mis tähendas seda, et mööda vanalinna liikudes võis näha majaseintele projekteeritud valgusmänge. Neid oli väga erinevaid, oli tagasihoidlikumaid ja väga võimsaid. Rahvast oli küll palju ja kohati oli käimine üpris keeruline, oli see siiski seda väärt, sest vaatemäng oli väga huvitav ja ilus. Tagasi ööbimiskohta jõudsime alles hilisõhtul.
Reisi viimane päev oli juba kojusõidu vaimus, kuid enne veel kui bussinina Eestimaa poole keerasime, käisim veel kord ühel väikesel jalutuskäigul Riia, nüüd juba päevavalgel ja enne Riiast lahkumist tegime kohustusliku poepeatuse ja kojusõit võis alata. Teekond Rohukülla möödus viperusteta ja juba olimegi kodus tagasi.
Oli taas kord üks väga-väga mõnus ja vahva reis tänu toredatele sõpradele Garkalnes, kes selle meile võimalikuks tegid ja nii vaheldusrikka programmi kokku panid!