Linnalaager Kärdlas

Juba kaks aastat on kestnud keeruline olukord, kus rohkem kuuleme teateid sellest, et midagi on tühistatud või jääb ära, kui sellest, et midagi toimub. See pidev ära jäämine, lootuse andmine, et ehk õnnestub ja siis jälle tühistamine on mõjunud noortele ja ka täiskasvnutele kurnavalt ja pärsib motivatsiooni midagi teha.

Heitlik ja ootamatusi täis aasta – natuke nagu blogi...

Taas on kätte jõudnud rõõmus suvi ja seljataha jäänud üks keeruline aasta, mil tuli kohaneda uue raalsusega. Olen inimene, kellele meeldib plaane teha ja sihikindlalt nende poole sammuda, kuid sügisel entusiastlikult lootusega uut hooaega alustades, tuli üsna pea hakata oma plaanides ümberkorraldusi tegema ning uue reaalsusega kohanema. Isegi ühte päeva ei saanud ette plaanida, rääkimata nädalast või kuust. Tuli ette päevi, mil lausa kolm kirja väikeste vahedega lapsevanematele töökorralduse muudatusest teele panin, iga järgnev eelmist tühistades. Usun, et mitmed lapsevanemad ei jõudnud mu kirju enam jälgidagi. Kuid kogu selles tohuvapohus midagi me siiski tegime. Vaatan siinkohal möödunud aastale tagasi ja hakkan algusest pihta.

Tiina Tantsustuudio rõõmustab - õpetaja Tiina - Tantsuspetsialist, tase 7

Öeldakse, et igas halvas tuleb leida midagi head. Nii proovis teha ka Tiina Tantsustuudiot 16 aastat vedanud Tiina, kui koroona kogu huvitöö sarnaselt eelmisele aastale seisma pani. Aeg, mille muidu oleks Tiina veetnud tantsusaalis, pühendas ta hoopis enda täiendamisele kutsekvalifikatsiooni tõstmisele. Varasemalt oli Tiinal erialane kõrgharidus Tallinna Pedagoogilisest Ülikoolist, lõpetades selle 2001. aastal tantsupedagoogina, mis hetkel kehtivas kvalifikatsiooni raamistikus on magistrikraad.

Tänaseks omab Tiina ka kutsetunnistust, kus on kirjas: Tantsuspetsialist, tase 7, valitavad kompetentsid koreograafia loomine, eestvedamine, lavastamine.

Tööd alustasid uued ettevalmistusrühmad ehk kuidas meil sügis läinud on?

Kuigi aeg on seoses koroonaviiruse laialdase levikuga praegu keeruline, on Hiiumaal olukord võrreldes mõnede teiste maakondadega päris hea ja Tiina Tantsustuudio on saanud sellel sügisel siiani (27.11.2020) oma treeningutega tavapärases rütmis jätkata. Üks rühm oli küll vahepeal nädalakese karantiinis ja tundides on mõnevõrra rohkem puudujaid, kui tava aastatel, kuid mis sellel aastal on täita tervitatav nähtus, mis sellest, et see toob kaasa rohkem kordus-tööd trennisaalis. Meie tantsijad oma peredega on hoolsad ja hoolivad.  Kui tantsija on kergelt tõbine (mis varem ei olnud takistus trenni tulemiseks) või haiged, siis tundi ei tulda. Nii hoiame üksteist ja loodame, et see aitab meil ka stuudio trennid töös hoida, et pakkuda rõõmu ja anda energiat kuni olukorra leebumiseni vastu pidada. 

Lendu läks Tt-stuudio IV lend.... kuid siiski veel mitte päriselt.

Möödunud hooaeg on olnud täis ootamatusi. Mitte et varem poleks kunagi ootamatusi ette tulnud, kuid nii, et tantsimine ja kõik muu seisma jääb, sellist ootamatust ei osanud keegi isegi unes näha. Samas oli see aeg, kui sai mõtteid mõlgutada, uusi ideid koguda ja ka kurvastada. Mina, kui õpetaja kurvastasin enim, kui mõtlesin oma kõige vanemate tantsijate peale, kellele see hooaeg pidi jääma viimaseks Tiina Tantsustuudios. Taas oli kätte jõudnud pereheitmise aasta. Valmistasime me ju juba sügisest hoolega ette toredat etendust muinasjutu „Tuhkatiinu” ainetel, kus igal lõpetajal tantsida üks peategelase rollidest, et anda üks tore ja meeldejääv lõpuakord kaksteist aastat kestnud teekonnale, mis oli täis armastust tantsu vastu. Samuti soovisid tüdrukud omapoolt kinkida oma toetajatele, publikule ja sõpradele ühe etenduse ning tänada Hiiumaa sooja ja toetavat publikut, kes neid kõik need aastad alati hästi vastu võtnud on. Tantsud selged, kostüümid valmis õmmeldud, dekoratsioonid valmimisel, vaid väike sabaots veel teha, ootasime elevusega 1. aprilli, esietendusepäeva. Ja siis...tõmbas vääramatu jõud kõigele kriipsu peale ja pani ootel. Tantsusaal jäi tühjaks ja kostüümid nukralt rippuma.